Hüperbaariline hapnikuteraapia ehk baroteraapia ehk HBOT on meetod, mille käigus patsient hingab hapnikuteraapia kambris rõhu all puhast hapnikku.
Teraapia suurendab hapniku hulka veres ja kudedes, aidates organismil kiiremini taastuda ning võidelda infektsioonide ja põletikega. Baroteraapiat kasutatakse sageli haavade paranemise kiirendamiseks, pikk-covid leevendamiseks ja teatud neuroloogiliste seisundite puhul. Teraapia kestus on umbes 1 h. Teraapiat soovitame läbida kuurina (10, 20 või 40 korda).
Miks tulla hapnikuteraapiasse?
- Tugevdab organismi põhifunktsioone ja suurendab energiataset;
- Toetab immuunsüsteemi ning aitab organismil võidelda infektsioonidega;
- Soodustab uute veresoonte arengut ja hapniku paremat omastamist;
- Aitab kehal vabaneda jääkainetest ning parandab naha tervist;
- Aitab kaasa taastumisele pärast treeningut ja haigusi;
- Aitab kaasa kiiritus- ja keemiaravst taastumisel;
- Mõjub vananemisvastaselt;
- Aitab taastuda kroonilisest väsimusest ja pikk-covidist.
Mida oodata hapnikuteraapias?
Kambrisse sisenetakse oma tavariietes, sessioon kestab umbes 1 h. Esimesel seansil täidetakse kliendi nõusolekuleht ja sellest tulenevalt võib esmane sessioon kesta vähem. Hapniku manustatakse kas maski või ninakanüüliga (kliendi enda valik). Hapnikukambris saad puhata, teha läpakas/telefonis tööd või lugeda.
Rõhu alla minnes ja rõhu alt tulles võid tunda kõrvades sarnast survetunnet nagu lennukiga lennates. Survetunnet aitab leevendada neelatamine, puhumine ja teised meetodid, mis just Sinul näiteks lennukiga lennates toimivad.
Kuidas arvestame baroteraapias Sinu vajadustega?
Pakume baroteraapiat kõva kestaga kambris. Läbi suure hapnikuteraapia kambri klaasi on võimalik jälgida ümbrust ja suhelda kambrisisese telefoni teel baroteraapia spetsialistiga.
Rõhu alla minnes saab spetsialist muuta rõhu alla mineku kiirust, kõrgust ning teha rõhu alla minekul pause.
Millal hapnikuteraapia Sulle ei sobi?
Üldiselt on hapnikuteraapia turvaline, kuid baroteraapiat ei paku me järgmistel juhtudel:
- südamestimulaator;
- klaustrofoobia ehk hirm suletud ruumide ees;
- suuõõne ja nina kõrvalurgete kanalite läbitavuse häired. Häired võivad olla anatoomilised või tingitud kroonilisest põletikust (nt. põskkoopapõletik);
- ägedad hingamisteede haigused, millega kaasneb köha, nohu, kurguvalu ja ninakinnisus;
- palavik või muud haigustunnused;
- kõrgenenud vererõhk (üle 170/90mmHg), mis ei allu ravile.
- hingamisorganite rasked kroonilised haigused: kopsufibroos, õhkrind, emfüseem, kopsuabstsessid;
- epilepsia;
- rasedus.