Insult on maailmas suremuse põhjustest teisel kohal ning puude põhjustajatest kolmandal kohal. Insuldi korral on kahjustatud ajupiirkond seotud vastava funktsioonikaotusega. See võib väljenduda nägemishäirete, liikumisraskuste, tundlikkushäirete või kognitiivsete probleemidena. Enamik insuldialaseid uuringuid keskendub peamiselt motoorsetele funktsioonidele, kuid hinnanguliselt kannatab ligi pool insuldi üle elanutest erineva raskusastmega kognitiivsete häirete all.
Kas insuldijärgne taastumine on võimalik ka aastaid hiljem?
Pikka aega on arvatud, et ajukahjustusest taastumine toimub peamiselt esimestel kuudel pärast insulti. Viimaste aastakümnete teadusuuringud viitavad aga sellele, et ka kroonilises faasis võib aju säilitada teatud plastilisuse – võime uusi funktsionaalseid ühendusi luua säilib.
Üks meetoditest, mida on taastumise kontekstis uuritud, on hüperbaariline hapnikuteraapia (HBOT). Tegemist on protseduuriga, mille käigus hingatakse spetsiaalses kambris 100% hapnikku tavapärasest kõrgema õhurõhu juures.
Siit aga tekib tihtipeale küsimus, mis jõuab minu kõrvu tihti: kuidas hapnik jõuab ajju, eriti piirkondadesse, mis on juba kahjustunud?
Kuidas hüperbaariline hapnik ajju jõuab?
Tavatingimustes transpordib hapnikku peamiselt hemoglobiin punastes verelibledes. Hüperbaarilistes tingimustes suureneb aga märkimisväärselt vereplasmas lahustunud hapniku hulk. Kõrgendatud rõhk võimaldab hapnikul difundeeruda kudedesse suuremas kontsentratsioonis kui normaalrõhul.
See tähendab, et ka piirkonnad, kus verevarustus on vähenenud, võivad saada paremini hapnikuga varustatud. Selline korduv stimulatsioon võib käivitada mehhanisme, mis on seotud uute veresoonte tekke, põletiku ja turse vähenemise ja neuroplastilisusega.
Mida näitavad teadusuuringud insuldijärgse hapnikuteraapia ehk HBOT-i kohta?
Insuldist taastumine ja hüperbaarse hapnikuteraapia seos pakub üha enam huvi teadlastele. Siiski on veel valdkonnas läbi viidud uuringute maht pigem väike. Olemasolev teaduskirjandus järeldab, et osadel inimestel võib hüperbaariline hapnikravi toetada insuldijärgset taastumist isegi aastaid hiljem.
Efrati et al. poolt avaldatud uuringusse kaasati kroonilise insuldiga patsiendid, kellel oli insult toimunud vähemalt 6–36 kuud enne baroteraapia esimest sessiooni. Traditsioonilise arusaama järgi peetakse intensiivse taastumise perioodiks peamiselt esimest kuut kuud.
Osalejad said 40 hapnikuteraapia seanssi (100% hapnik, 2 ATA, 5 korda nädalas). Tulemusi hinnati nii neuroloogiliste skaalade kui ka aju pildiuuringute abil.
Uuring näitas statistiliselt ja kliiniliselt olulisi paranemisi neuroloogilistes funktsioonides, igapäevategevustes ja elukvaliteedis. Märkimisväärne oli see, et aju pildiuuringutes täheldati suurenenud metaboolset aktiivsust piirkondades, mis olid varem funktsionaalselt allasurutud. Seetõttu järeldasid autorid, et HBOT võib käivitada neuroplastilisuse mehhanisme ka aastaid pärast insulti.
Boussi-Gross et al. uurisid kognitiivsete funktsioonide paranemist. Uuringus osalesid patsiendid, kelle insult oli toimunud vähemalt mitu kuud varem ning kelle seisundit hinnati enne ja pärast 40–60 hapnikuteraapia seanssi.
Insuldijärgse taastumise mõttes olid olulised tulemused, mis näitasid statistiliselt olulisi paranemisi mälus, tähelepanus ja informatsiooni töötlemise kiiruses. Eriti selgelt paranes mälufunktsioon. Uuring oli oluline just seetõttu, et enamik insuldijärgseid sekkumisi keskendub motoorsele taastumisele, samas kui kognitiivne defitsiit mõjutab sageli igapäevaelu kvaliteeti sama tugevalt või isegi enam.
Samuti käsitles Hadanny et al. analüüs patsiente, kel oli insuldist möödunud vähemalt kolm kuud ning kes läbisid 40–60 baroteraapia seanssi. Seejuures uuriti kognitiivse võimekuse paranemist arvutipõhiste testide abil.
Tulemused näitasid, et 86% patsientidest saavutasid kliiniliselt olulise paranemise vähemalt ühes kognitiivses valdkonnas. Parimad tulemused täheldati mälus ja treistes kognitiivsetes funktsioonides (sealhulgas informatsiooni töötlemise kiirus).
Kokkuvõtteks võib öelda, et erinevad teadlased on uurinud hüperbaarilise hapnikravi mõju nii kognitiivsetele kui ka motoorsetele funktsioonidele insuldijärgses kroonilises faasis. Seejuures viitavad peamised tulemused sellele, et osal patsientidest võib hapnikuteraapia kuur olla seotud paranemisega mälus, tähelepanus ja infotöötluses, aga ka liikumisvõimes ja igapäevases toimetulekus. Kuigi kõik patsiendid ei reageeri ühtemoodi ning teadusuuringud jätkuvad, näitab olemasolev tõendusmaterjal, et aju plastilisus võib püsida ka aastaid pärast insulti ning teatud juhtudel võib hüperbaariline hapnikravi toetada nii kognitiivset kui ka funktsionaalset taastumist.
Allikad
Viide:
Boussi-Gross R et al. Improvement of memory impairments in poststroke patients by hyperbaric oxygen therapy. Neuropsychology, 2015.
(Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26612564/)
Viide:
Efrati S et al. Hyperbaric oxygen induces late neuroplasticity in post stroke patients. PLoS ONE, 2013.
(Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23335971/)
Viide:
Hadanny A et al. Hyperbaric oxygen therapy improves neurocognitive functions in chronic post-stroke patients. Restorative Neurology and Neuroscience, 2020. (Kättesaadav: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31985478/)
Leave a Reply