Rasedaks jäämine ei ole alati nii lihtne, nagu meile koolis õpetati. Mäletad, kuidas õpetaja klassi ees tõsise näoga rääkis, et iga vahekord viib kindlapeale raseduseni ja seejärel jagas igas suunas kondoome? Tegelikult on elul mõned varjuküljed. Eestis kogeb umbes 15–20% paaridest viljatuse probleeme, mis tähendab, et beebisoovi korral vajatakse meditsiinilist sekkumist.
Viljatusravi on füüsiliselt ja vaimselt intensiivne. Iga IVF-tsükkel, iga vereproov ja igasugune ootus-lootus võib tunduda kurnavana. Lisaks, vanuse kasvades hakkab munarakkude arv ja kvaliteet vähenema, mis lisab veel omaltpoolt pingeid. Aga tasub meeles pidada: teadus on arenenud kaugemale, kui keegi meist oskas arvata. IVF ise on tõeline imeline võimalus, ja kaasaegne embrüodiagnostika geenihaiguste elimineerimiseks – no tõesti – väike teaduslik ime, mis aitab välja valida kõige tugevamad ja terved embrüod.
Mis on hapnikuteraapia (HBOT) ja kuidas see töötab?
Hapnikuteraapia ehk HBOT (hyperbaric oxygen therapy) võib esmapilgul tunduda natuke… kosmiline. Tegelikult on selle point üsna lihtne. Sa hingad spetsiaalses kambris puhast hapnikku rõhu all, mis aitab viia kehasse oluliselt rohkem hapnikku kui tavatingimustes. See ei jää ainult verre, vaid jõuab sügavamale kudedesse – ka sinna, kuhu muidu võib hapnikul olla keerulisem ligi pääseda.
Iga rakk meie kehas vajab toimimiseks hapnikku. Sealhulgas ka munasarjad ja arenevad munarakud. Kui meie rakud ja koed saavad rohkem hapnikku, paraneb nende verevarustus ja keskkond, kus munarakud küpsevad. See võib toetada nii munarakkude arengut kui ka nende kvaliteeti – ehk just neid pisikesi detaile, samas väga olulisi asju, millest IVF-i edu sageli sõltub.
Kellele võib hapnikuteraapia viljatusravi ajal sobida?
Hapnikuteraapiat (HBOT-i) ja IVFi koosmõju pole eriti uuritud. Küll aga leidsin ma IVF-i ja hapnikuteraapia kohta ühe väga huvipakkuva uuringu ↓ aastast 2025, mis on tõeliselt innovaatiline ja lootustandev.
Joonis 1. Artikkel IVF toetamisest hapnikuteraapia toel. Leitav siin.
Artiklis uuriti 41 naist vanuses 20-45, kes lisaks IVF ravile, käisid oma tervist toetamas hapnikuteraapias. Nende tulemusi võrreldi enne ja pärast hapnikuteraapiat. Uuringus osalenud naised läbisid hapnikuteraapia IVF tsüki ajal, teraapiaga alustati kolmandal menstruatsiooni päeval – just siis, kui folliikulid kasvavad ja munarakud küpsevad, vajavad nad kõige rohkem:
– hapnikku;
– toitaineid;
– head verevarustust.
Hapnikuteraapiat tehti kas igapäevaselt või üle päeva. Teraapia kestis 120 minutit, millest 60 minutit saadi rõhu all puhast hapnikku.
Üle poole naistest (56%) olid 40+ vanuses. Enamikul oli juba varasemast ette näidatada mitu ebaõnnestunud viljatusravi tsüklit. Paljudel uuritavatest oli väga madal munasarjade reserv.
Tegemist oli kõrge riskiga grupiga, kus tulemuste parandamine on tavaliselt keeruline. Eriti huvitav oli see, et enne hapnikuteraapiat ei tekkinud paljudel naistel üldse embrüoid.
Kas hapnikuteraapia (HBOT) võib parandada IVF tulemusi?
Eeltoodud uuringu tulemused olid märkimisväärsed:
- munarakkude arv suurenes
- paranes munasarjade vastus stimulatsioonile
- tõusis viljastumise edukuse määr
- kasvas kvaliteetsete embrüote hulk
Kui tavaliselt ma räägin baroteraapia kuuri puhul soovituslikust 10—30-st baroteraapia korrast, siis antud uuringu puhul oli huvitav see, et umbes 4–7 seanssi tundus olevat see seansside arv, kus tulemused olid kõige paremad.
Põhjus, miks IVF tõenäosus suurenes, võib peituda paremas verevarustuseks ja hapniku kättesaadavuseks, mis soodustab folliikulite arengut, vähendab oksüdatiivset stressi ja toetab rakkude energiavahetust.
Hapnikuteraapia ei asenda viljatusravi, kuid võib olla väärtuslik lisameetod, eriti naistele, kellel mitmed järjestikused IVF tsüklid ei ole mingil põhjusel õnnestunud.
Viljatusravi ja hapnikuteraapia uuring viitab, et HBOT võib:
- soodustada uute veresoonte teket (parem verevarustus munasarjades)
- parandada rakkude energiavahetust
- vähendada oksüdatiivset stressi, mis kahjustab munarakke
- toetada munarakkude küpsemist ja embrüo arengut
NB! Tegemist on ühe uuringu refereeringuga, mis ei garanteeri, et hapnikuteraapia saab kindlasti aidata. Minu jaoks on oluline suurendada ühiskonna teadlikkust variantidest, kus hapnikuteraapia võib (aga ei pruugi) aidata.
Leave a Reply