Iga sportlane teab seda tunnet: raske treening on tehtud, aga keha vajab taastumiseks päevi. Lihasvalu, väsimus, jäikus — need on märgid sellest, et keha parandab ennast. Küsimus on, kas ja kuidas sellele protsessile saaks kaasa aidata.

Baroteraapia ehk hüperbaariline hapnikuteraapia (HBOT) on meetod, mida kasutavad nii profi- kui harrastussportlased üle maailma — ja mille tulemused on ka teaduslikult tõendatud.

Intensiivne treening tekitab lihastes mikrohaavandeid. See on normaalne — just nende mikrohaavandite paranemisel lihased kasvavad ja tugevnevad. Probleemiks on see, et paranemisel tekib põletikuline reaktsioon, mis vajab hapnikku. Kahjustatud kudedesse jõuab aga veri (sh hapnik) raskemalt, mis aeglustab taastumist.

Barokambris hingab sportlane kõrgendatud rõhu all (kuni 1,5 ATA) puhast hapnikku. See lahustab hapnikku verre kuni 10-15 korda rohkem kui tavatingimustes organism õhust hingates hapnikku saab. Tulemus on mitmetasandiline.

Tavaliselt kannab hapnikku veres peamiselt hemoglobiin — see on punaliblede sees olev valk, mis on nagu väike hapnikutakso. Aga hemoglobiin saab täis üsna kiiresti ja rohkem hapnikku punaliibledesse ei mahu.

Kõrgendatud rõhk, mida pakume barokambris, on just see, mis tekitab erinevust: hapnik lahustub otse vereplasmas — see on vedel osa verest, mis vererakkude ümber voolab. Nüüd pole see enam ainult üksik takso, vaid kogu tänav on hapnikku transportivaid autosid täis. Hapnik jõuab ka nendesse rakkudesse ja kudedesse, kuhu tavatingimustes jõuab hapnikku vähem.

Aga mis seal rakus täpselt juhtub?

Iga rakk sisaldab mitokondreid — pisikesi rakuorganelle, mille ainus ülesanne on toota energiat. Mida rohkem mitokondreid on sinu rakkudes ja mida tõhusamalt need töötavad, seda rohkem energiat suudad toota. Ilma piisava hapnikuta energia tootmise protsess aeglustub, rakk lülitub vähem tõhusale protsessile ja keha väsib kiiremini.

Baroteraapia ehk HBOT annab mitokondritele rikkaliku hapnikuannuse. Ja uuringud näitavad, et mõju ei ole hetkeline.

2022. aastal avaldati ajakirjas Sports Medicine Open huvitav uuring, milles osales 37 keskealist tippsportlast. Osalejad jagati kahte rühma: pooled läbisid 40 hüperbaarilise hapnikravi (HBOT) seanssi, samas kui teisele poolele rakendati platseeboteraapiat.

Võib tunduda, et baroteraapia puhul on platseebot keeruline teostada – ja see ongi nii. Uuringus lahendati see nõnda: tegelik teraapiarühm viibis keskkonnas rõhuga 2.0 ATA ning hingas 100% puhast hapnikku. Platseebogrupi puhul kasutati aga poole madalamat rõhku ning tavalist õhku (mis sisaldab umbes 21% hapnikku). See tähendab, et ka platseebogrupis esines teatud mõju.

Tulemused olid märkimisväärsed. HBOT-rühmas paranes oluliselt VO₂max – maksimaalne hapnikutarbimise võime, mida peetakse üheks olulisemaks vastupidavuse näitajaks. Lisaks suurenes hapnikutarbimine anaeroobse läve tasemel.

Kõige olulisemad leiud tulid aga lihasbiopsiatest. Nimelt suurenes mitokondrite massi näitaja ning paranes oksüdatiivse fosforüülimise võimekus. See viitab sellele, et kehas tekkis juurde uusi mitokondreid ning olemasolevad mitokondrid hakkasid efektiivsemalt tööle. Praktilises mõttes tähendab see rohkem energiat sama hapnikukoguse juures, kiiremat taastumist ning paremat vastupidavust.

Aga isegi kõige tõhusamalt töötav rakk ei suuda täit potentsiaali kanda, kui ümbritsev keskkond on põletikuline. Ja see on täpselt see, mis intensiivselt treenivas organismis sageli juhtub.

Iga treening tekitab kehas väikese põletikulise reaktsiooni — see on loomulik osa taastumisest ja kohanemisest, mille kaudu lihased muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks.

Kui aga koormus on järjepidevalt kõrge ja organismi ei jõua taastuda, ei pruugi ka põletik enam täielikult taanduda. Organism püsib justkui pidevas stressiseisundis ning immuunsüsteem hakkab tootma üha rohkem tsütokiine — väikseid signaalvalke, mis juhivad põletikulist reaktsiooni. Lühiajaliselt on see vajalik ja toetab kohanemist, kuid krooniliselt kõrgenenud põletikutase võib hakata töötama organismi vastu: taastumine aeglustub, lihasfunktsioon halveneb ning vigastuste risk suureneb (Peake J.M. et al., 2017).

Inimene tunneb seda tavaliselt selliselt, et ei puhka ennast öösel välja, keha tundub justkui raske ja väsinud ning sportlikud saavutused jäävad toppama.

Mitmed uuringud näitavad, et HBOT mõjutab põletikumarkerite taset otseselt. 2023. aastal avaldatud uuring, kus osalesid noored sportlased, kinnitas, et pärast HBOT-kuuri langesid erinevad põletikumarkerid ning oksüdatiivne stress vähenes oluliselt (Alessio H.M. et al., 2023). Bhutani S & J 2021. aasta artiklis leiti, et HBOT vähendab põletikku ning suurendab samaaegselt angiogeneesi ehk uute veresoonte teket.

2025. aastal avaldatud meta-analüüs näitab, et baroteraapia ehk hüperbaariline hapnikravi (HBOT) võib mängida olulist rolli treeningust põhjustatud lihaste mikrokahjustuste taastumisel. Analüüs hõlmas 10 uuringut ja 299 osalejat ning tulemused kinnitasid, et baroteraapia kiirendab lihaskoe paranemist võrreldes tavapärase taastumisega. Uuringutes kasutati erinevaid lähenemisi – enamasti 60- ja 100-minutilisi baroteraapia seansse – ning leiti, et pikemad, umbes 100 minuti pikkused seansid andsid tugevama efekti.

Huvitaval kombel toimis baroteraapia tõhusalt nii madalama (≤2.0 ATA) kui ka kõrgema (>2.0 ATA) rõhu juures, mis viitab sellele, et kasu ei sõltu ainult maksimaalsest rõhutasemest. Hapnikuteraapia keskuses me pakume baroteraapiat enamasti rõhul 1.5 ATA. Oluline nüanss on aga see, et kuigi baroteraapia aitab kaasa lihaste taastumisele ja vähendab koekahjustust, ei pruugi see alati samas tempos vähendada lihasvalu. See tähendab, et keha võib taastuda kiiremini, isegi kui lihased tunduvad endiselt valusad (Luo X. et al.) Samas leidis Gušić M., Stantić T., Lazić A. jt (2024), et ka juba peale ühte korda baroteraapiat võib sportlane märgata enesetundes olulist muutust just enesetunde osas.

Seni oleme rääkinud, kuidas baroteraapia võimestab mitokondrite tööd, alandab põletikku organismis ja aitab taastuda lihaste mikrokahjustustest. Baroteraapia saab abiks olla ka siis, kui vigastus on juba olemas.

Kõige sagedamased vigastused, millega baroteraapiasse pöördutakse on sidemevigastused — põlv, hüppeliiges ja õlg. Ja siinkohal on teadus üsna selge.

2024. aastal avaldati European Journal of Translational Myology‘s süstemaatiline ülevaade, mis analüüsis kõiki HBOT-i ja sideme- ning kõõlusvigastuste uuringuid aastatel 1999–2024 (Leite C.B.G. et al., 2025). Ülevaade hõlmas nii loomauuringuid kui inimuuringuid. Tulemus: HBOT lisaks tavaravile kiirendas sideme- ja kõõluskahjustuste paranemist võrreldes tavalise raviga.

Mehhanism on loogiline: sidemetesse ja kõõlustesse jõuab niigi vähem verd ja sellega koos ka hapnikku, kui lihastesse. Vigastuse järel on hapnikupuudus neis kudedes veelgi suurem — ja just see pidurdab paranemist. Baroteraapia kaudu jõuab hapnik ka sinna, kuhu tavaolukorras muidu nii palju hapnikku ei jõuaks ning stimuleerib fibroblastide aktiivsust, mis on vajalik kollageeni tootmiseks.

Jaapani ragbiuuringus (Yagishita K. et al., 2019) vaadati professionaalsete ja poolprofessionaalsete mängijate taastumist põlve sidemevigastusest. Tulemus: baroteraapia kontrollgrupil vähenes valu kiiremini ja mängijad naasid mänguväljale oluliselt varem.

Enamus uuringuid on baroteraapias läbi viidud, kus teraapiat on läbitud kuurina ja kuur võib kätkeda endas 10, 20 ja isegi 60 korda baroteraapiat. Ent on leitud, et mõju võib avalduda ka ühe korra järgselt. 2024. aastal avaldati ajakirjas Frontiers in Physiology uuring, mis viidi läbi noorte jalgpalluritega. Uuringus osales 20 kõrgema taseme noorsportlast, kes mängisid täiskoormusel 90-minutilise jalgpallimängu. Vahetult pärast mängu said pooled sportlased 60-minutilise baroteraapia seansi rõhul 2.2 ATA ja 100% hapnikuga, kontrollgrupp läbis samasuguse protseduuri platseebotingimustes. Gušić M., Stantić T., Lazić A. jt (2024) leidsid, et juba üks 60-minutiline HBOT-seanss pärast mängu võib sportlasel enesetunnet oluliselt parandada.

Nagu eeltoodust selgub, võib ühekordne seanss anda efekti, kuid parimad tulemused saadakse läbides baroteraapia kuurina. Sportlastele soovitame:

  • Akuutne taastumine (enne või pärast rasket võistlust või vigastust): 10-30 seanssi;
  • Regulaarne hooldus: 1-3 korda nädalas treeningutsükli jooksul;
  • Hooajaline kuur (nagu Kreete teeb): 10-20 seanssi kevadel ja/või sügisel

Regulaarne baroteraapia võib pikemas perspektiivis parandada kardiovaskulaarset efektiivsust. Mitmed sportlased on märganud puhkeolekupulsi alanemist pärast regulaarset HBOT-kuuri — see on märk paremast südame-veresoonkonna seisundist ja aeroobsest võimekusest.

“Baroteraapiat olen kokku teinud 3 aasta jooksul kevadeti 3×10 kuuri, et hooajalisest allergiast tingitud sümptomeid leevendada. Kõik need kevaded, kui kuuri läbi olen teinud, on füüsilised sümptomid põhimõtteliselt olematud olnud. Soovitan väga proovida, kes tahavad saada leevendust erinevate allergiliste probleemide korral. Lisaks aktiivse sportlasena kasutan teenust, et treeningutest efektiivsemalt taastuda.”

Kreete Verlin baroteraapias. Erakogu.

Kreete kogemus peegeldab seda, mida teadus kinnitab: baroteraapia ei ole lihtsalt taastumisvahend — see toetab sportlase tervist tervikuna.

Meil on ka palju kliente, kes ei võistle — aga treenivad regulaarselt ja tahavad lihtsalt parandada oma enesetunnet. Ja just nemad on sageli viidanud, et baroteraapia on aidanud lihaskrampidel taanduda.

Lisaks räägivad harrastussportlased sooritusvõime paranemisest ja taastumise kiirenemisest — eriti need, kes treenivad regulaarselt, aga kelle keha on lihtsalt väsinud ja kellel jätkuv koormus taastumist ei võimalda.

Baroteraapia ei ole ainult profisportlastele. Kui käid jooksmas kolm korda nädalas, teed jõutreeninguid või ujud lõunapausi ajal — oled oodatud täpselt samamoodi hapnikuteraapiasse.

Baroteraapia on kasulik kõikidele (harrastus)sportlastele, kes:

  • Treenivad intensiivselt ja taastumine treeningute vahel on liiga aeglane
  • Taastuvad vigastusest — lihasvigastus, sidemevigastus, luumurd
  • Kannatavad hooajalise allergia all, mis mõjutab treenimist
  • Tahavad parandada vastupidavust ja aeroobset võimekust pikemas perspektiivis
  • Keha lihtsalt ei taastu enam nii nagu võiks
  • Tahavad lihtsalt paremini ennast tunda

Hapnikuteraapia Keskus asub Tallinnas aadressil Sügise 5. Meil on kaks kõva kestaga barokambrit, kus saad seansi ajal puhata, lugeda või telefonis olla. Seanss kestab umbes 60 minutit.

Alessio H.M. et al. (2023). Hyperbaric Oxygen Therapy Counters Oxidative Stress/Inflammation-Driven Symptoms in Long COVID-19 Patients. PMC/PubMed. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10608857/

Bhutani S. & Bhutani J. (2021). The Effects of Hyperbaric Oxygenation on Oxidative Stress, Inflammation and Angiogenesis. PMC. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8394403/

Gušić M., Stantić T., Lazić A. jt (2024). Effects of hyperbaric oxygen therapy on recovery after a football match in young players. Frontiers in Physiology.

Hadanny A. et al. (2022). Effects of Hyperbaric Oxygen Therapy on Mitochondrial Respiration and Physical Performance in Middle-Aged Athletes. Sports Medicine Open. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8825926/

Leite C.B.G. et al. (2025). Efficacy and safety of hyperbaric oxygen therapy in ligament and tendon injuries: a systematic review. European Journal of Translational Myology. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/41036684/

Luo X. et al. (2025). Effects of Hyperbaric Oxygen Therapy on Exercise-Induced Muscle Injury and Soreness: A Systematic Review and Meta-analysis. PubMed. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/40784513/

Yagishita K. et al. (2019). Effects of hyperbaric oxygen therapy on recovery acceleration in Japanese professional or semi-professional rugby players with grade 2 medial collateral ligament injury. Undersea and Hyperbaric Medicine. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31683363/


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga